Isiklik varustus

Isiklik varustus on see, mida erinevalt grupivarustusest kasutatakse peamiselt või ainult enda tarbeks. Sõltumata matkaliigist ja -kestvusest on oluline, et varustus oleks kvaliteetne ja mugav. Ebamugav, mittesobiv või lihtsalt halb varustus võib rikkuda või koguni katkestada matka kõige ebasobivamal hetkel.

Reeglina ei sobi matkamiseks militaarvarustus, sest hoolimata välitingimuste näilisest sarnasusest, on sõjaväele mõeldud toodangul siiski hoopis teised funktsioonid ja omadused.

Peale matkakaupluste ja internetiavaruse võib hoolika valimise puhul üht-teist leida ka hästivarustatud tööriietepoodidest.

Alljärgnevalt on iseloomustatud eelkõige jalgsi- ja mägimatkal minevat varustust.

Jalanõud

Peaaegu kindlalt võib öelda, et jalanõud on ühed olulisemad matkaja varustuse osad. Sõltuvalt matka  raskusastmest ja liigist võivad olla jalanõud väga erinevad, alates kergetest matkatossudest kuni kõrgmägede saabasteni välja.

Matkatossud on pikematel matkadel soovitav kaasa võtta täiendavate jalatsitena, mida saab jalga panna õhtuti peale laagrisse jäämist, samuti saab neid kasutada matkarajooni sisenemisel ja väljatulemisel.

Enamasti on kõrgmägede saapad kahekihilised ehitusega, väga jäiga talla ja pealmise kihiga. Sobivad platvormkassidega. Sellised saapad ei sobi enam tavaliseks matkamiseks, kuna on liiga jäigad ja rasked.

Matkasaapad – reegliks on see, et mida vähem õmblusi, seda vastupdavamad nad on. Hea, kui saapanina on kaitstud teravate kivide vastu täiendava tugevdusega. Robustne tallamuster annab libisemise vastu olulist lisa. Jäik tald võimaldab paremini käia kividel, kiviservad ei ole talla all tunda. Kui on ette teada, et käia tuleb ka jää ja lume peal, siis on oluline, et saapad sobiksid kassidega ja ei tald ei painduks läbi.

Jalanõude valimisel on oluline see, et saabas peab vabalt jalga mahtuma vähemalt ühe paari paksude matkasokkidega, soovitavalt isegi kahe paariga. Matkatossude puhul ei ole muidugi kaks paari sokke vajalikud, kuid ka siin tuleb arvestada, et nad mahuksid jalga koos paksude jalgahoidvate sokkidega. Kindlasti tuleb saapa valikul jälgida seda, et saapatald ei oleks libe ja saabas toetaks kindlalt hüppeliigest.

Kaasas võivad olla ka matkasandaalid. Mõnikord, näiteks Eesti rabamatkadele, on mõttekas minna hoopis matkakummikutega.

Igasugused matkajalanõud peavad olema enne matka kindlasti sissekäidud, et matka käigus vähendada villide tekkimise ohtu.

Saabaste juurde käivad kindlasti ka spetsiaalsed matkasokid. Kaasaegsed matkasokid on erilise ehituse ja koostisega kõrgtehnoloogiline toodang.

Tavalised niidisokid on matkamisel kõlbmatud, kuna nad ei juhi niiskust eemale, kipuvad kortse ja volte moodustama ja sellega soodustavad villide teket. Matkasokid seevastu on isegi märjana nahasõbralikud ja väldivad haudumist. Neil on erineva jäikusega pealise-, kanna- ja muud osad, mis aitavad toestada ja kaitsta jalga ning nad on valmistatud antibakteriaalsetest materjalidest. Matkasokid on sageli mitmekihilised ja valmistatud ilma ninapealse õmbluseta või on see väga õhuke ja pehme. Matkasokke tuleb kaasa võtta mitu paari.

Riietus

Riietuse juures on oluline jälgida kihilise riietuse põhimõtet.

Alumise kihi (pikkade ja lühikeste varrukatega, ühtlase koega või võrkmaterjalist) eesmärk on juhtida liikumisel tekkivat niiskust kehapinnalt eemale. Kaasaegne termopesu on valmistatud sünteetilistest materjalidest, sageli on kasutusel ka meriinovill. Pesu valimisel on oluline muuhulgas ka jälgida, et pesu oleks seljas mugav ja et kusagil ei oleks ebameeldivadi õmbluseid või servasid, mis võivad hõõruma hakata.

Sõltuvalt kliimatingimustest on alumise kihina mõnikord kasutusel ka jooksuriided.

Puuvillane pesu matkamisel ei sobi, sest märja või niiskena juhib see väga hästi sooja ja välitingimustes on seda väga raske kuivatada.

Keskmise e.soojenduskihina (pusa, dressipluus, dressipüksid jne) sobivad hästi igasugused fliismaterjalist riietusesemed. Eriti head on mikrofliisist rõivad, kuna kiud on väiksemad ja seega peavad riided paremini sooja. Reeglina on kõik fliismaterjalid paremad, kui vanaema kootud kampsun.

Pealmine, vett ja tuult pidav kiht sõltub jällegi kliimatingimustest, lihtsamatel juhtudel piisab softshell matejalidest, raksemates tingimustes on vajalikud erinevad koorikjoped. Oluline on jälgida, et materjal oleks vettpidav, kuid samas kindlasti hingav, mida iseloomustavad vastavad näitajad. Igasugused …Tex materjalid on eelistatud. Vanaaegse presendist šturma võiks jätta stiilipidudele ja matkajate kokkutulekul esindusrõivaks, mitte aga matkale kaasavõtmiseks.

Lihtsamatel matkadel sobivad lihtsamad joped ja tavalised kilepüksid.

Millises kombinatsioonis riideid kanda, leiab igaüks matkatingimustes ise, oluline, et oldaks igasuguse ilma vastu kindlustatud.

Mütsid – suusamüts, päikesekaitsemüts (pearätt)

Raskematel matkadel peab jälgima, et suusamüts sobiks koos kiivriga kandmiseks.

Kindad – Jällegi sõltub sellest, millisele matkale minnakse, kas ollakse ülalpool lumepiiri, kas on vajalik köietööd teha jne. Mõnikord on sobilikud suusakindad, mõnikord aga head töökindad.

Vihmakeep peaks olema korralikust materjalist, mis ei lagune matka jooksul ära, kile- ja kilelaadsest materjalist keebid ei ole reeglina eriti pikaealised. Vihmakeebi alla võiks ära mahtuda ka seljakott.

Lühikesed püksid, ujumisriided – ka nende järgi on mõnikord vajadus.

Seljakotid

Seljakott on tänapäeval anatoomilise kujuga, enamasti on sees ka mõningad alumiiniumist tugivardad, mis aitavad kuju hoida ja säilitada. Pikematel matkadel on naiste seljakoti suurus ca 65-90l, meestel 85-110l. Hea seljakott on saabaste ja sokkide järel üks olulisemaid asju matkal.

Sageli on kaasas ka väike ja kerge tipukotike (ca 35l), kuhu sisse saab panna väikese radiaali jaoks vajalikud riided ja varustuse. Seda saab kasutada ka linnakotina. Iseenesest ei ole see muidugi hädavajalik ese.

Seljakott võiks olla varustatud kotikattega (-keebiga), mis kaitseb kotti ja kotisolevat kraami täiendavalt märgumise eest.

Mugav on kaasa võtta ka mõni suur ja tugev prügikott (rohelised on reeglina tugevamad kui mustad), kuhu sisse saab näiteks siis asju panna, kui on vaja kõik asjad mingil põhjusel korraks kotist välja võtta. Samuti saab seda panna seljakotile sel juhul ööseks ümber, kui seljakott telki ei mahu.

Alusmatid

Mati ostmisel peaks jälgima seda, et see oleks suletud pooridega, võib olla ka ühelt poolt hõbedase pinnakattega. Mati puhul on oluline mati paksus, nn. joogamatid enamasti jäävad liiga õhukeseks külmal pinnal/kividel magamiseks. Hästi on õigustanud ennast ka kaasaegsed isetäituvad või täispuhutavad matid, kuid nende kasutamisel peab olema ettevaatlik, et neid teravatele kividele või kuhugi okaspõõsale ei asetaks.

Magamiskotid

Magamiskott peab vastama matkalt eeldatavatele temperatuurivahemikele ning olema samas võimalikult kerge. Magamiskotte toodetakse vasak- ja parempoolsete lukkudega, mida on võimalik omavahel kombineerida, sel juhul on magamiskotis soojem magada, sageli on võimalik nii ka kahte magamiskotti kolmel inimesel magama pugeda.

Istumisalus

Istumisalus on mugav õhtul laagris ja ka puhkepeatustel istumise alla võtta. Mugavaks teeb istumisaluse ümber keha käiv kumm, siis on ta kogu aeg kaasas. Väidetavalt on istumisalus selline aksessuaar, mis pidi iseloomulik olema Ida-Euroopast pärit matkajatele, läänepool ei ole see millegipärast väga laialt levinud.

Pealamp

Pealambi kasutamine jätab käed vabaks muudeks, olulisemateks tegevusteks. Ostmisel on oluline jälgida, et peale korraliku valgusvoo, oleks lambil ka selline lüliti, mis välistaks lambi iseensesliku süttimise seljakotis. Mõnikord on mõistlik päeval seljakotis kandmiseks patareid lambist hoopiski välja võtta.

Toidu- jooginõud

Eelkõige lusikas, kauss ja kruus. Üldiselt on kasutusel plastkausid ja -kruusid ning metall-lusikad. Mõnikord võetakse kaasa ka plastist “spork”, kuid pahatihti juhtub see, et keset matka on see murdunud pooleks või mõnel muul kombel kasutuskõlbmatuks muutunud…

Igal matkajal võiks kaasas olla ka nuga, millega saab teha kõike alates konservide avamisest kuni kleeplindi lõikamiseni.

Hügieenitarbed

Salfrätid (ka niisked), WC paber – veekindlalt pakitud. Hambahari, ja -pasta, päikesekreem, (kätekreem), seebitükike, väike käterätt.

Matkakepid

Matkakepid on teleskooppõhimõttel pikemaks ja lühemaks tehtavad. Eelistada tuleks kindlasti spetsiaalseid matkakeppe, sest tavalised käimiskepid ei käi niipalju kokku, samuti on nad nõrgemad. Samuti on matkakeppide otsikud kulumisele vastupidavamad. Kogemus on näidanud, et amortisatoriga kepid ei ole mägimatkadel otstarbekad.

Muu varustus

Tikud – pakitud veekindlalt, lisaks võib ka välgumihkel olla.

Raha ja dokumendid, kindlustus. Dokumentidest võiks kaasas olla ka (värvi)koopia koos vajalike viisadega. Lisakoopia võiks olla mõne teise grupiliikme käes, samuti võiks dokumentide skanneering olla kusagile kindlasse kohta internetis üles riputatud. Kui matkajale pakub huvi, siis võiks tal olla ka oma isiklik kaardikomplekt piirkonnast ja kompass.

Telefon ja laadija, fotokas, mälukaardid, tagavarapatareid ja/või akud.

Veekindel (mäkaiveri) teip – seda saab kasutada sageli uskumatutes kohtades ja eesmärkidel.

Tehniline varustus

Tehniline varustus sõltub matkaliigist (täiendamisel…).

Mitmeid erinevaid varustuse nimekirjasid leiab näiteks siit: http://nipernaadi.ee/naidisnimekirjad