| Raja pikkus: 10 km | Raja läbimise aeg: 3 tundi | Rada avati: 29.juunil 1997.a. |
| 1.Luitemännik. Vahetult tänapäeva rannale järgneb saare siseosa pool kitsas luitevöönd, kus kasvavad rikkalikult ja samblikurindega nõmmemännikud. Sammaldest on valitsevaks liivhärmik (Racomitrium cannescens), Samblikest põdra- ja porosamblikud (Cladina, Cladonia). Rannavalli ja luidete vaheline ala on enamasti taimkatteta, mida põhjustab kõrgest põhjaveetasemest tingitud pinnavesi kevadel. Pinnakattes esineb siin õhuke liivakiht, mis katab savikat moreeni. Krimmi sõja ajal kasutasid Naissaare lähedal peatunud sõjalaevade meeskonnad selliseid alasid saarelt joogivee saamiseks. On teada, et Hülkari (Hülgekari) lähedal kaevati pinnasesse suured augud, mis täitusid gea joogiveega. Liiva sisselangemist kaitsti tiheda kuuseokstest vooderdusega. Esimesest vaatekohast suundub matkarada luidetele laskudes mererannale ja kulgeb kuni 500 meetrit veepiirist.. Edasi tõuseb matkarada taas luitele ja ületab selle teise vaatepunkti kohal.2.Taani kuninga aed (Kungsgarden), hilisem nimi Lehtmetsa.Ebaühtlase täiusega salulehtmets, mida varasematel aegadel kasutati heinamaana (puisniit). Lehtmetsa asub Naissaare idarannikul Kullkrooni soo ja rannamänniku vahelisel alal. Puurindes kasvab saar (Fraxinus exelsior), pärn (Tilia cordata), vaher (Acer platanoides), ja isegi metsõunapuu (Malus sylvestris). Erineb teistest saare metsadestrikkaliku alustaimestiku poolest, kus tähelepanuväärsemaks taimeliigiks on hammasjuur (Cardamine bulbifera). Merepoolses osas asub haavasalu. Lõunaosas asub Lehtmetsarändrahn (Kluviga stonar). Kivi on lõhenenud (10,3*7,4*3,3 m; ü – 30,8 m ). Taani kuninga aia ja Kullkrooni soos uss, kellel oli peas kullast kroon ja kes tegelikult olevat Taani kuninga tütar. Teine variant räägib, et siia kukkunud Taani kuninga tütre kroon. Matkarada jätkub alul piki jalgteed, siis piki autoteed kuni randa viiva jalgteeristini kolmanda vaatepunkti juures.
3.Põhjaküla (Bakbyn) e. Tagaküla. Küla asub Naissaare idarannikul. Hooneid ei ole säilinud. Tagakülas kasvab ühe taluaseme juures väike kidur isekülvist tärganud murelisalu. Külast veidi põhja pool asus kunagine vene kalmistu ning Kasarmukari (Kassarmikarel). Viimane nimetus võib tuleneda sellest, et rannas asuvat kasarmut kasutati ilmselt 18. Sajandi alguses meremeeste karantiinibarakina. Neljanda vaatepunkti juurest on võimalik teha väike kõrvalpõige tutvumaks Tagaküla asemega ja endise 11. Patareiga. Kahuripositsioon kooosnes viiest suurtükist ühise betoonrinnatise taga ning pidi koos Aegnal asuvate patareidega kaitsma Tallinna lahesuud. Matkarada jätkub piki autoteed, ületab mahajäetud raudtee ja ristub vana teetammiga põlendiku kohal. Siit suundub rada järsult läände kuni Kunila mäeni neljanda vaatepunkti juures. Mäele tõusta on soovitav põhjapoolselt küljelt. 4.Kunila mägi (Kunila bärgen). Varem oli rahvasuus tuntud Taani kuninga mäe või Kuningaaiamäena. Kõrgem luide Naissaare põhjaosas (ca 27 m üm ), mis on sõjaliste ehituste poolt rikutud. Mäel kasvab madal nõmmemännik. Lõunast piirneb mägi Kunila sooga. Varasematel aegadel kasvas Kunila mäel kõrge männik, mis oli tähtsaks laevasõidutähiseks Soome lahe Lääne – Euroopast Venemaale kulgeval mereteel. Ranniku ja saarte siluettide muutmine oli keelatud, millest tulenesid mitmed rannikumetsade raiumise keelud. Kunila metsa säilitamine oli kindlasti üheks põhjuseks, miks keelati 1297 aastal metsaraie saarel. Krimmi sõja ajal 1854. Aastal süüdati aga see sajandeid tuntud laevasõidu tähis. Mäelt laskub rada kagusse kuni sihini ja kulgeb sealt viienda vaatepunktini. 5.Kunila soo. Naissaarel esineb ca 30 suuremat või väiksemat soolappi, millest suuremad on Kunila, Kullkrooni, Blettkärri, Sinkarka, Storkärri jt sood. Naissaare sood on Eestimaa põhjapoolseimad. Vanemate soode areng algas ligi 5000 aastat tagasi. Valitsevad on siirdesood, kus turba tüsedus on ligi 2 meetrit. Siirdeso on madalsoo ja raba vaheaste, millele on iseloomulik mosaiikne taimkat, kus mändidega rabamättad vahelduvad mätaste vahele jäävate rohttaimelaikudega. Naissaare siirdesood asuvad enamasti rannamoodustiste vahelistes lohkudes saare kõrgemast keskosast idas. Suur osa nendest on varasematel aegadel kuivendatud. Tänapäevaks on kuivenduskraavid aga ummistunud. Taimestikus domineerivad turbasamblad (Sphagnum sp.) ja harilik karusammal (Polytrchium commune) ning tuppvillpea (Eriophorum vagintum), siin kohtab ka rabamurakat (Rubus chamaemorus). Matkarada jätkub piki metsasihti kuni ristumiseni autoteega ja tõuseb kõrgendikule kuuenda vaatepunkti juures. 6.Palumets. Põhilise osa saarest võtab enda alla mets (ca 85 %). Saarel kasvavad peamiselt nõmme, palu-, laane-, sooviku- ja rabastuvad metsad. Naissaarel valitsevaks metsatüübiks on hõreda alusmetsaga palumännikud liivastel veeriselisel kruusakal liival kujunenud leede- ja kamatleetmuldadel. Kuusk esineb peamiselt järelkasvuna või II rindes. Palumännikuid iseloomustab hästi arenenud puhmarinne, kus valitsevaks on pohl (Vaccinum-idaea), mustikas (Vaccinum myrtillus) või kanarbik (Calluna vulgaris), koos nendega seinevad paluhärghein (Melampyrum pratense), kilpjalg (Petridium aquilinium), metskastik (Calamagrostis arundinacea), karvane piiphein (Luzula pilosa) jt. Samblarinne on lausaline, sageli kohtab ainult samblaga kaetud laike, kus valitsevaks on palusammal (Pleurozium schrebei) ja laanik (Hylocomium splen.dens). Niiskemates kasvukohtades kasvab karusambla – mustika mets. Vaatekohalt on kuival ajal võimalik suunduda otse läände piki sihti vana ja hääbuva raudteetammiga. Sademeterohkel ajal on soovitav liikuda piki teed loodesse ristumiseni raudteetammiga. Järgnevalt suundub rada piki nimetatud teetammi kuni Suurmägede lõunapunkti seitsmenda peatuse juures. 7.Suured mäed (Stroga bärgen). Luited Naissaare keskosas, mis tõusevad ligi 27 m üm. „Mägede“ kuju on oluliselt muudetud I Maailmasõjaaegse Peeter Suure merekindluse süsteemi rajamiseg. Siia oli planeeritud ehitada nn troonipärija Aleksei patarei. Projekteeritud oli neli 14 mm kahurit kahes soomustornis, mis pidid tule all hoidma Soome lahe suudme lõunaosa ja Pakri neeme ümbruse. Valmis ehitada seda ei suudetud. 1916. A lõpuks kaevati luidetessekaks süvendit (40*26 m ). Militaarsete ehitustöödega saarel on seotud ka ristkülikukujulised ca 1 meetri kõrgused tükeldatud rändrahnudest laotud kivikangrud lõunapoolsema luite läheduses. Tänapäeval on nad kaetud lausalise samblavaibaga. Suurtel mägedel kasvavad kuivad männikud. Soontaimede poolest liigivaeseid metsakooslusi muudab väärtuslikuks mitmete haruldaste samblaliikide esinemine, nagu kaljulõhiskupar (Andreaea rupestris), villhärmik (Racomitrium lanuginosum) ja Drummondi kaksikhammas (Dicranum drummondii). Mäelt laskub matkarada kivikangrute vahele ja suundub taas piki vana raudteetammi kaheksanda vaatepunkti juurde. 8.Miinilaod. Võtab enda alla ca 20 hektarit, mis on ümbritsetud mitmekordse traataiaga. Kuiva männimetsa tükeldavad miinide hoidmisalused, hooned ning raudtee. Miinilao territooriumi lääneosas asub looduskaitsealune rändrahn – Põlendikukivi (9,8*6,7*6,0; ü – 26,7 m). Nime on kivi saanud Krimmi sõja ajast, mil kivi ümbruses mets põles ning kuumusest kivi pragunes. Eesti üks suuremaid rändrahne – Naissaare hiidrahn (10,6*5,9*3,1m;27,7m), mis jäi samuti miinilao territooriumile, on hävitatud. Miiniladudest väljub tee suure värava juures ja kulgeb piki raud- ja autoteed koos lõunasuuna rajaga Männiku külla suunduva raudteeni. Ületades raudtee suundub matkarada piki jalgteed sadamasse. |