| Raja pikkus: 26 km | Raja läbimise aeg: 6,5 tundi | Rada avati: 20.juunil 1999.a. |
| 1.Peetri kindlus (Muulamäed). Kindluse ja sõjasadama rajamist alustas Peeter I 1718.a. Ehitati välja Pakri neeme poolne kindlus. Vallikraaviga bastionaalne kindlus on paest välja raiutud. 1768.aastaks valminud kantsi mõõdud olid 447×1067 m Ehitusel töötasid sunnitöölised. Ehitustööde alguses oli asula nimi Rogerwiek, mis 1762 .a asendati venekeelsega – Baltiiski Port. Sealt on tulnud eestistatud vorm – Paldiski. Pakri poolsaarelt Väike – Pakri saareni planeeritud muulist valmis 2 m kõrgusena 380 meetrine lõik, mille meri on uhtunud tänapäeval Muulamägedest hästi jälgitavaks madalikuks. Siit avaneb hea vaade ka Põhjasadamale, mille rajamist kaubasadamana alustati juba 1760. 1921.a. sai sadam vabasadama õigused ja rekonstrueeriti 1924.aastaks, okupatsiooni ajal oli sõjasadam ja praegu taas kaubasadam, mis kuulub Paldiski linnale. Vee sügavus sadama basseinis on 5-7 m ja sadam on praktiliselt jäävaba. Muulamäed olid enne sõda rahvapidustuste paigaks.
2.Uuga paekallas. Siit algab Pakri maastikukaitseala, mille kõige ilmekam element on klindiastang. Paekallas kerkis merest umbes 7000 a. tagasi. Uuga vaatepunkti kohal saab ilmeka läbilõike paljandist. Ülevalpool on näha ordoviitsiumi lubjakivid, allpool rohelise lademena glaukoniitliivakivi ning samas ilmneb ka pruunika kivimina põlevkivi, Kihistud on tähistatud plaadikestega. Meri klindi vastas on üle 20 m sügav. Uuga paekalda kohal Rätsepa talus sündis (1855.a.) ja veetis oma varajase lapsepõlve kunstnik A.Adamson. 3.Pakri tuletorn ja neem. Neeme tipul ulatub astangu kõrgus 25 meetrini, kus astangu ülemised kihid on ordoviitsiumi lubjakivid, alumised ordoviitsiumi ja kambriumi liivakivist ning kiltsavist. Siin tõuseb kalju vahetult merest ja kaljupragudes elutseb Eestis ainulaadne pingviiniliste liiki kuuluv krüüsel. Pangal asub paekivist 54 meetri kõrgune tuletorn, mis on ehitatud 1889.a. ja on kasutusel ka praegu. Tuletorni taga, metsas on säilinud militaarrajatisi 1940.aastast. Neemel on näha ka kindlustiste varemeid I ja II Maailmasõjast. Astangul levib tüüpiline loopealsete taimestik – valge ja kollane kukehari, karvane hunditubakas, anemoon jne. 4.Leetse paekallas. Leetse kohal jaguneb paekallas kaheks astanguks. Siin asub Leetse kihistu stratotüüp ja vanim kirjeldatud põlevkivi leiukoht. Testepere paemurrus on kihtide piirid tähiststud metallplaadikestega. Astangu nõlval esineb arvukalt langallikaid ja väikejugasid, mis varakevadel pakuvad elamusi, kuid suveks kuivavad. 5.Leetse mõis. Leetse supelranna kohal, astangul, paikneb endine Leetse mõisa südamik, mis oli 17.sajandist alates tunnustatud väljasõidu ja suvituskoht. Tänaseks on enamik mõisahooneist varemeis ja mõisast idas paiknevad nõukogude raketibaasi riismed. Mõisast mereni laiub pangamets, mis koosneb lehtpuudest ja metsaalust iseloomustavaks taimestikks on sõnajalad. 6.Leetse laagriplats. Siin levib liivaste rannamoodustiste vöönd nõmmemetsadega. Meres oleva hiidrahnu – Saunakivi kõrgus on 3,5 m ja ümbermõõt 17,2 m. Okupatsiooni ajal asus siin üks osa raketibaasidest ja sõjaväeladudest. 7.Joad. Merikülas väikese oja suudmes asuva Valli joa kõrgus on 2,2 m. Kagu pool asuva Raja (ka Põllküla) joa kõrgus on 2-2,5 m, Vanaaseme (ka Kersalu) joal 2,5-3 m. Kõik joad asuvad väikeste, enamasti süvendatud ojade suudmes. Kuna ojade valglad on väikesed, ei ületa suurveeaegade vooluhulk 20 l/s. Suvel on joad kuivad, talvel aga jäätuvad. 8.Leetse-Lepiku talukalmistu. Andmed Lepiku talu rajamisest pärinevad 18.sajandist, kui mereranda sattus laevahukust pääsenud Iiri meremees.Lepikusse ehitatud onnist sai alguse jõukas Lepiku talu, mille peremees Jakob (1831-1915) rajas kodukalmistu. Nikolai Triik (1884-1940) sündis Tallinnas, kuid omas tihedaid sidemeid Leetse-Lepikul elavate sugulastega. 1901-1905.a. õppis Triik Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis. Kunstniku tippteosteks on J.Liivi, K.Mägi, A.Laikmaa, O.Lutsu ja G.Suitsu portreed ning õlimaal “Leetse rand õhtul”. Kunstnik maeti Leetse-Lepiku talukalmistule. 1965.a. pandi tema hauale mälestuskivi. Kalmistu on muinsusmälestis. Raja kirjelduse koostas Veljo Ranniku |