Matkarada algab Kasemäe talu lähistelt ca 1 km. Anija mõisast lääne suunas ja sinna juhib Anija‑Raasiku maanteelt suunaviit:
“Anija looduskaitseala 0,5 km”.
Matkaraja pikkuseks on ca 3 kilomeetrit.
Matkarada on looduses tähistatud valge-sinine-valge triibulise märgistusega puudel ja postidel. Matkaraja algusesse on üles seatud looduskaitseala värviline kaart, millele on kantud raja skeem ja vaatamisväärsused.
Matkaraja läbimise hõlbustamiseks on koostatud buklett looduskaitseala kaardi, raja kirjelduse ja sellel asuvate vaatamisväärtustega. (Märjal ajal on soovitav panna jalga kummikud!)
Raja kirjeldus.
Rada algab talu sauna juurest ja suundub mööda endisaegset vankriteed läbi soise lehtmetsa talu uudismaa heinamaale. Sellelt heinamaalt tehti heina viimati 80-date aastate lõpuaastatel ja praeguseks oleme tunnistajateks POKUMAA sünnil. Toredat pilti pakub see ala kevadel ja suve hakul, mil POKU-d on väga ilusad ja hästi vaadeldavad. Suve keskel kasvavad kõrgeks angervaksad ja nõgesed, millised varjavad vaate POKU-dele.
Ületame diagonaalselt POKUMAA ja jõuame soosse. Siin kasvavad madalad männid, kased ja kuslapuupõõsad ning paarisaja meetri järel jõuame ÕÕTSIKULE.
Õõtsik on tekkinud siin asunud järve kinnikasvamisest ja vetrub jalgade all toredalt. Varsti näeme matkarajast vasakul kinnikasvava järve väikest mudalompi, milline on põhjatu. Kogu õõtsiku alal kasvavad madalad puud ja põõsad ning neist möödudes noogutavad nende ladvad meie tervituseks. Ületanud õõtsiku, pöördub rada järsult paremale ja siseneb tüüpilisse lodumetsa. Lodumets on õõtsikul kasvanud puudest tunduvalt kõrgem ja liigirikkam – siin on maapind viljakam. Varsti viib meid matkarada üle seljandiku, kuhu on istutatud seitsmekümnendatel aastatel kuuseistikud ning nendest on sirgunud kõrge kuusik. Tore on jälgida sirgeid puuderidu ja kujutada ette selle metsa vägevust paarikümne aasta pärast. Paarisaja meetri läbimise järel jõuame kaitseala kõige huvitavamale alale – algab KIVIKÄRA.
Kivikära nimi on tekkinud kohaliku rahva suus ammustel aegadel ja viitab ilmselt sellel alal paiknevale kivide rohkusele ja iidsete puude – tammede, pärnade, paplite ja kuuskede erilisele kooslusele. Alusmetsas kasvab palju sarapuid. Erilise mulje jätavad sajanditevanused haralised tammed. Kahjuks puuduvad andmed või mälestused siinsest võimalikust hiiekohast.
Kivikära asub rõngakujulisel moreenvallil, mille keskel asub soine lohk ja teda ümbritseb lodumets. Et juurdepääsuteed siia praktiliselt ei ole, on siin loodus säilinud metsikuna ja metsaraiet siin ei ole tehtud. Viimastel aegadel on aga Kivikära servast läbiraiutud talumaade vaheline metsasiht, millelt langetatud puud vedelevad läbisegi maas ja tuletavad meelde meie hoolimatust ümbritsevasse.
Seda sihti mööda tuleme Kivikäralt välja ja peale pööret ristsihile jõuame ca 500 meetri pärast Järve talu õuemaile. Abihoone tagant möödudes jõuame taluteele, mida mööda liigume tagasi. Varsti (ca 300 m. pärast) pöörab tähistatud rada endist põlluserva mööda matka alguspunkti, kuhu jõuame ca 500 meetri läbimisel.
Tore jalutuskäik on läbi saanud.
Kohtumiseni!